Taskuraha on üks esimesi võimalusi, kuidas laps arendab välja oma suhted rahaga, õpib finantside haldamise põhiteadmisi ja arendab välja oskuse raha hinnata.
See, kui palju taskuraha sa peaksid andma ning millal ja miks seda anda, on kõik olulised küsimused, mida sina lapsevanemana pead otsustama. Allpool aitame sul nendele küsimustele vastata.
Selle kohta reeglid puuduvad. Taskuraha tegelik väärtus pole pelgalt rahaline, see on ka viis õpetada oma lapsele raha mõistmist ja väärtustamist ning seda, miks ja kuidas ta taskuraha teenimist väärib.
Kui sa otsustad, et käes on õige aeg oma lapsele taskuraha anda, siis tähistab see selle ajastu lõppu, kus sinu laps peab sinult midagi küsima kui tal mingi asja järele soov on. Selle asemel arendab ta välja iseseisvust.
Ei ole kindel, millal oma lapsele taskuraha anda? Soovitame sul selgitada oma lapsele seda, mis taskuraha on ja seejärel küsida temalt, kas ta tunneb, et ta on valmis taskuraha välja teenima - koos vastutusega, mis sellega kaasneb.
Taskuraha andmise eesmärgiks peaks alati olema soov õpetada oma lapsele põhitõdesid vastutusest ja sõltumatusest, kuid mitte kunagi mõne negatiivse sõnumi edastamine - näiteks "nii mu poeg, siin on 10 eurot, osta mida iganes soovid, kuid palun ära tüüta oma ema ".
Taskuraha õpetab sinu lapsele seda, kuidas raha teenitakse - näiteks vastutasuks majapidamistööde tegemise eest. Samas jällegi paljudes peredes ei maksta lastele majapidamistööde tegemise eest, kuna arvatakse, et see on igapäeva elu osa ja neid töid peaksid nagunii lapsed harjuma tegema. Küll aga saab lastele mõelda mingeid muid tegevusi, mille eest taskuraha maksta, kui majapidamistööde eest maksmine läheb teie pere põhimõtetega vastuollu.
See võib olla keeruline paljude vanemate jaoks. Parim viis sellele lähenemiseks on alustada väikselt ja suurendada summasid lapse vanemaks saades.
Esialgu võib taskuraha summa olla lihtsalt piisav selleks, et osta kommi või maiustusi. Samas kui sinu laps saab vanemaks, saab taskuraha summat suurendada, et osta raamatuid, arvutimänge või riideid.
Taskuraha teenimine õpetab sinu lapsele ka millegi soovitu jaoks raha säästmise olulisust.
Taskuraha andmise sagedus sõltub lapse vanusest ja sellest, millele ta oma raha kulutama hakkab. Jällegi on hea mõte alustada väiksemate summadega, kuid maksta seda regulaarsemalt.
Paljud vanemad mõtlevad sellest, kas taskuraha ja selle summa peaks põhinema preemia/karistuse süsteemil - nt koolis saadud hinnete, koduste kohustuste täitmise, hea või halva käitumise jne eest.
Me ei soovitaks taskuraha jaoks preemiate/karistuste süsteemi. Ent taskuraha teenimine näiteks majapidamistööde tegemise eest on sageli hea lähenemine, sest see õpetab lapsele nii aitamise olulisust kui ka töötamise ja palga teenimise tähtsust.
Mitmete hiljutiste finantsteemaliste uuringute tulemused on näidanud, et umbes 50% lapsevanematest väldivad oma lapsega rahast rääkimist, sest see on nende arvates ebaoluline või ülemäära keeruline.
Lapsega rahast rääkimine ei pea aga olema sugugi keeruline. See peab olema sama loomulik kui hommikune hambapesu.
Kui uskuda ütlust "rahal on omad jutud", siis oleks aeg vanematena lapsele rahast rääkida. Allpool on mõned kasulikud juhised, kuidas oma lastega alustada jutuvestlust rahateemadel:
Alustage oma laste finantsilist harimist noorelt. Kasutades igapäevaseid näiteid ja olukordi mõistab Sinu laps paremini majandust enda vanusele sobilikul tasemel. Aja jooksul on Sul võimalik seletada keerulisemaid asju nagu näiteks raha säästmine ülikooli jaoks või maja ostmiseks.
Varajane algus on üks tähtsamaid asju, kui asi puudutab SInu lapse rahalist mõtlemist, kuna see loob aluse oskusele tulevikus rahaga majandamisele ja toimetulemisele.
Me kõik teame, et lapsed tahavad alati uusi asju, olgu selleks uued jalanõud, uusim videomäng või mis iganes uus äge vidin. Miks mitte õpetada lapsele, kuidas säästa raha, et osta mõnda soovitud asja? Selgitades asja maksumust ja näidates oma lapsele, kui palju ta peab igal nädalal raha säästma, ei ole nõuanne ainult praktiline, vaid annab Sinu lapsele ülevaate kulude ja tulude haldamisest.
Lapsed ei pruugi ehk mõista, et teie perel on rahalised kohustused nagu laen või hüpoteek. Andke oma lastele teada, millised kohustused teie perel on ja kuidas need töötavad. Kui soovite, et teie laps õpiks, mis on laen, laske neil endalt raha laenata ja näidake neile, kuidas tagasimaksed töötavad. Vanematele lastele saate määrata ka intressimäärad ja nad peavad teile veidi rohkem tagasi maksma.
Kasutades rahateemalist mängu või aktiivset tegevust, mis hõlmab sissetulekuid ja väljaminekuid, on see abiks ka vanematele, kes kõhklevad rahateemadel rääkida. Iga laps tahab lõbutseda, nii et kasutage seda ära ja kaasake neid mängudesse nagu Monopoly. Katsetada võib ka rahateemalisi mobiilirakendusi, mis aitavad vanematel last harida majandusteemadel.
Teie lapse tulevik on kõige olulisem investeering, mida te kunagi teete, seega alustage juba täna.
Vajutage meeldib sellele postitusele, kui Sa arvad, et see oli kasulik. Jaga seda postitust, kui teate teisi, kellele võib see abiks olla. Rohkem suurepäraseid lugusid ja nõuandeid leate meie blogist!
Tahate rohkem teada, kuidas Ferratum muudab Sinu elu lihtsamaks? Lugege lähemalt SIIT!
Kuidas õpetada lastele rahatarkust?
Me kõik teame, et lapsed kuulavad, vaatavad ja õpivad oma vanemate pealt kogu aeg. Kas sa teadsid, et see, kuidas lapsed haldavad raha hilisemas elus on otseselt mõjutatud sellest, mida nad hetkel vanematelt õpivad? Loo oma lastele edukas rahaline tulevik, rääkides nendega rahast.
Mida peab väike laps teadma raha kohta? Noh, mitte just palju. See aga ei tähenda, et nad ei õpi juba seda, kuidas maailm töötab ning rahakontseptsiooni teadmine on oluline õppetund. Forbes’i artikkel avaldas uuringu, kus näidati, et lapsed mõistavad põhilist rahakontseptsiooni juba 3-aastaselt ning nad moodustavad rahaharjumused juba 7-aastaselt.
Raha tutvustamiseks võib kasutada lõbusaid mänge. See aitab mitte üksnes arendada matemaatilist mõtlemist, vaid aitab ka mõista asjade ostmise põhimõtet. Proovi rollimängu, ostes ja müües lapsele mänguasju. Kui laps on vanem, võta ta poodi kaasa ja selgita, kui palju asjad maksavad ning kust tuleb raha, millega nende asjade eest maksta.
Me kõik teame, et raha ei kasva puu otsas. Enamikel inimestel on teatud rahasumma, mida saab teatud aja jooksul kulutada. See tähendab, et raha saab otsa ja vahel tuleb raha säästa selleks, et osta midagi vajalikku. Vahel tuleb ka raha laenata, et maksta suuremate ostude eest kiiremini.
Need on olulised õppetunnid, mida lapsele õpetada. Raha on piiratud koguses. Kui laps aga tahab väga midagi osta, võib ta raha koguda. Kui sa annad lastele taskuraha, võid neid julgustada raha koguma hoiupõrsasse, et nad saaksid hiljem osta endale mõne mänguasja. Aita lapsel raha lugeda, näidates talle, kuidas raha muudkui koguneb aja jooksul tasapisi.
Sularaha ja mündid ei ole enam väga populaarsed. Neil on küll endiselt väärtus, kuid digitaalne ajastu mõjutab juba ka väikseid lapsi ning nad ei näe enam paberraha nii tihti kui vanemad generatsioonid seda nägid.
Paljud lapsevanemad avavad lapsele pangakonto, et sinna koguda raha või kanda kingiraha. See on hea viis, kuidas vanem laps saab õppida pangakontode kohta ning mõista, et see on raha, mida hiljem kasutada. Kui sa tahad, et laps saaks mingi hetk seda kontot ka kasutada, võid teha oluliste säästude jaoks eraldi konto. Niiviisi on sul kui lapsevanemal selge eristus selle osas, kuidas raha kasutatakse.
Paljud lapsevanemad annavad järgi lapse viimase minuti soovile osta midagi kassalindi juurest. Või peavad nad kauplema lapsega, et too ei ostaks kommi, mis lapsele silma jäi. Miks nii? Lisaks sellele, et lapsevanemad ei taha, et laps tarbiks üleliia suhkrut, mõistame me, et tegemist on ebavajaliku väljaminekuga.
Kui räägid lastele rahast, on väga oluline, et sa tooksid välja selge põhjuse, miks sa teatud asja ei saa osta. Või lase neil kasutada nende enda taskuraha, selgitades, kui palju see ost nende taskurahast ära võtaks. Lugege koos kokku, palju jääks raha alles pärast ostu tegemist. Aita lapsel piirata selliseid impulsioste, ükskõik kui väikesed need ka poleks.