Palgakalkulaator näitab, millistest komponentidest moodustub igakuine või iga-aastane sissetulek. Palgakalkulaator aitab igakuise brutopalga, netopalga või tööandja kulu ehk palgafondi põhjal välja arvutada teised näitajad ja maksudeks mineva osa sissetulekust. See on lihtne tööriist, mis teeb keerulisi arvutusi ja annab tulemuseks need numbrid, mida teada soovite.
Palk on töötaja ja tööandja vahel sõlmitud lepinguga paika pandud summa, mida tööandja maksab töötajale tehtud töö eest. Töötaja ja tööandja vahelist töösuhet reguleerib töölepingu seadus. Palga hulka arvestatakse kõik riiklikud maksud ja maksed. Töötajal ja tööandjal tuleb ühiselt korrektselt makse maksta. Maksude maksmise kord ja määrad on sätestatud seadustes, näiteks tulumaksuseaduses, sotsiaalmaksuseaduses, töötuskindlustusseaduses, kogumispensionide seaduses, investeerimisfondide seaduses jm, ning riiklikes määrustes, näiteks töötuskindlustusmakse määrad aastatel 2018–2021.
Brutopalk on töölepingus või õigusaktis kindlaks määratud töötasu, sealhulgas ka majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, mille hulka on arvutatud seaduse alusel kinnipidamisele kuuluvad maksud ja maksed. Töölepingusse tuleb töötasuna kirja panna brutopalk.
Netopalk ehk puhaspalk on tasu, mis makstakse töötajale pärast maksude maha arvestamist. Töölepingu seadus sätestab, et netopalga näitamine töölepingus on ebaseaduslik. Töölepingus peab töötasuna olema kirjas brutopalk. Töötaja brutotöötasust arvestatakse maha seaduse järgi kinnipeetavad maksud ja maksed. Valem netopalga arvutamiseks on järgmine:
netopalk (töötajale välja makstav palk) = brutopalk (töölepingus märgitud summa) – maksud (sotsiaalmaks, tulumaks, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse).
Sotsiaalmaksu määr on 33%, mida tasub riigile tööandja. Sotsiaalmaksu eest tagatakse töötajale riiklik pension ja arstiabi. Sotsiaalmaksu kohustuse aluseks olev minimaalne kuumäär on 540 eurot, mis tähendab, et ühes kalendrikuus on sotsiaalmaksu minimaalne kohustus 178,20 eurot.
Ühe osa töötuskindlustusmaksest tasub riigile tööandja (0,8%) ja teine osa (1,6%) arvestatakse maha töötaja töötasust. Töötuskindlustusmakse kaudu kindlustatakse töötajale toetused, koolituskulud jms sel juhul, kui töötaja kaotab oma töö. Töötuskindlustuse seaduse kohaselt on antud makse maksjateks nii töötaja, avalik teenistuja kui ka võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik. Töötaja töötuskindlustusmakse tasumise kohustus lõpeb selle kuu viimasel kuupäeval, mil töötaja jõuab vanaduspensioniikka või talle määratakse ennetähtaegne vanaduspension. Töötaja ja tööandja makse määrad järgmiseks kalendriaastaks kehtestab Vabariigi Valitsus hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. detsembriks.
Kohustusliku kogumispensioni makse määr on 2%. See arvutatakse maha töötaja palgast. See rahasumma kantakse töötaja pensionifondi. Seda, kas olete kogumispensioni II sambaga liitunud, on võimalik isikukoodi järgi kontrollida siit. Kui töötaja ületab vanaduspensioni ea piiri ega alusta kogumispensioni väljamaksete saamisega ja otsustab töötamist jätkata, siis kogumispensioni arvestatakse edasi tavapärasel viisil. 2020. aastal käivituv pensionireform toob kaasa võimaluse teise sambaga liitumisest loobuda või sambast lahkuda ja kogutud raha välja võtta.
Kui töötaja töötab ettevõttes töölepinguga, tuleb tema töötasult maksta riigile kõik palgamaksud, milleks on sotsiaalmaks, füüsilise isiku tulumaks, lisaks töötuskindlustusmakse ja pensionikindlustusmakse. Ainus erand on juhatuse liikme tasu, millelt töötuskindlustusmakset tasuma ei pea.
Alates 01.01.2020 on kaks olulist muudatust seoses töötasuga
Palk koosneb mitmest erinevast komponendist. Palga ja maksude kalkulaator arvestab selliseid näitajaid nagu brutopalk, netopalk, palgafond, sotsiaalmaks, tööandja töötuskindlustusmakse, töötaja töötuskindlustusmakse, kogumispension ja tulumaks. Et tulumaks moodustab töötaja vaatepunktist olulise osa töötasust, tuntakse palgakalkulaatorit ka nime all tulumaksu kalkulaator. Enamikku palgakalkulaatoritest on võimalik kasutada nii igakuise tulu kui ka aastatulu näitajate ja maksude arvutamisel.
Internetis leidub palju erinevaid palgakalkulaatoreid. Mõned nendest on põhjalikud ja eeldavad mitmete erinevate lahtrite täitmist. Teised on lihtsad ja sisaldavad ainult ühte, tavaliselt brutopalga lahtrit – brutopalk on nende puhul see, mille põhjal arvutatakse välja teised näitajad. Kui vajate põhjalikumat vaadet, tasub valida põhjalik palgakalkulaator, näiteks Raamatupidaja.ee palgakalkulaator. Kui soovite lihtsalt brutopalga põhjal netopalka ja makse teada saada, sobib ka kõige lihtsam kalkulaator..
Raamatupidaja.ee palgakalkulaator on uuendatud 2020. aasta andmetega. Lähteandmed on tööandja kulu, brutopalk või netopalk. Lisaks lubab kalkulaator arvestada sotsiaalmaksu minimaalse kuumäära alusel. See võib vajalikuks osutuda juhul, kui töötajale makstav tasu jääb väiksema töökoormuse tõttu alla miinimumpalga ja ta ei kuulu nende erandjuhtude alla, mil tööandja ei pea täitma minimaalse sotsiaalmaksu kohustust. Samuti saab selle kalkulaatoriga arvestada tööandja töötuskindlustusmakset (0,8%) ja töötaja töötuskindlustusmakset (1,6%). See palgakalkulaator arvestab ka maksuvaba tulu summat. Lisaks tuleb palgakalkulaatorit kasutades märkida kogumispensioniga liitumine.
Kalkulaator.ee palgakalkulaator, palgakalkulaator.ee, Teadmiseks palgakalkulaator ja crew.ee palgakalkulaator on mitme väljaga täpsed palgakalkulaatorid, mis võimaldavad sisestada erinevaid lähteandmeid ja arvutada välja kõik palgakomponendid. Seejuures võimaldavad kaks esimest arvestada ka erinevat maksuvaba tulu määra.
Tulumaksu kinnipidamise määr on ka 2020. aastal 20%. 20% tulumaksumäär kehtib samamoodi nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele. Tulumaksu ei pea tasuma kogu palgalt, vaid see arvutatakse sellelt palga summalt, mis ületab tulumaksuvaba tulu piiri. Alates 2018. aastast on tulumaksuvaba tulu piir kuni 500 eurot kuus ja kuni 6000 eurot aastas. Töötajal, kes töötab mitmes töökohas, on õigus maksuvaba tulu rakendada ainult ühes töökohas.
Näiteks erisoodustustelt, dividendidelt, kingitustelt-annetustelt, ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja teistelt sarnastelt juriidiliste isikute väljamaksetelt tasumisele kuuluva tulumaksu arvutamisel jagatakse väljamakse summa enne maksumääraga korrutamist koefitsiendiga 0,8. Teiste sõnadega tuleb tulumaksuna tasutava summa leidmiseks juriidilise isiku netoväljamakse korrutada arvuga 20/80. Sel viisil netoväljamakse alusel arvutatud tulumaks on võrdne 20%ga brutotulust.
Maksuvaba tulu summa 2020. aastal on 500 eurot kuus ehk 6000 eurot aastas. Aastatuluga kuni 14 400 eurot on maksuvaba tulu 6000 eurot aastas, aastatulu kasvades 14 400 eurolt 25 200 euroni väheneb maksuvaba tulu vastavalt valemile 6000 – 6000 ÷ 10 800 × (tulu summa – 14 400), aastatuluga üle 25 200 euro on maksuvaba tulu 0. Maksuvaba tulu on võimalik brutopalga põhjal välja arvutada, kasutades maksuvaba tulu kalkulaatorit. See piir kehtib alates 01.01.2018 kõikidele tuludele. Alates 2018. aasta algusest ei arvestata enam täiendavat maksuvaba tulu pensionidele ja tööõnnetushüvitistele. Maksuvaba tulu rakendamiseks peab väljamakse saaja esitama tööandjale vastava avalduse.
Alates 01.01.2020 tõuseb taas miinimumpalk. Uus miinimumtasu täistööajaga töölepinguga töötamise eest on 584 eurot kuus ja 3,48 eurot tunnis. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 2020. aastal 540 eurot ehk 40 eurot kõrgem kui 2019. aastal kehtinud 500 eurot. See tähendab, et sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 178,20 eurot kuus. Sotsiaalmaksu määr on endiselt 33%.
Kui töötaja teenib miinimumpalka ehk tema brutotöötasu on 584 eurot kuus ja ta on liitunud kogumispensioni II sambaga, on tema netopalk 550,38 eurot kuus. Tööandja tööjõukulud kokku ehk palgafond miinimumpalgaga töötajale on 781,39 eurot. Tööandja poolt tasutav sotsiaalmaks on seejuures 192,72 eurot ja tööandja töötuskindlustusmakse 4,67 eurot. Töötaja töötasult kinnipeetav kohustuslik kogumispension on 11,68 eurot, töötuskindlustusmakse 9,34 eurot ja tulumaks 12,60 eurot.
Eesti keskmine brutokuupalk oli 2019. aasta III kvartalis 1397 eurot. Eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes tõusis keskmine palk 8,2%. Reaalpalk, milles arvestatakse ka tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga aeglasemalt kui keskmine brutokuupalk (5,8%). Reaalpalga aeglasem kasv on põhjustatud tarbijahindade tõusu poolt. Palk oli kõige kõrgem riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (1723 eurot) ja välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (1650 eurot). Keskmise palga edetabelit juhtisid info ja side tegevusala (keskmine palk 2360 eurot), finants- ja kindlustustegevus (keskmine palk 2257 eurot) ning energeetika (keskmine palk 1858 eurot). Eesti keskmine palk oli kõige kõrgem Harjumaal (1519 eurot) ja Tartu maakonnas (1408 eurot). Keskmine palk oli kõige madalam Saaremaal (1081 eurot), Valgamaal (1066 eurot) ja Hiiumaal (1008 eurot).
Kui töötaja teenib Eesti keskmist palka ehk tema kuu keskmine brutotöötasu oli 2019. aasta III kvartalis 1397 eurot ja töötaja on liitunud kogumispensioni II sambaga, on tema netopalk 1155,48 eurot kuus. Tööandja tööjõukulud kokku ehk palgafond keskmise palgaga töötajale on 1869,19 eurot. Tööandja poolt tasutav sotsiaalmaks on seejuures 461,01 eurot ja tööandja töötuskindlustusmakse 11,18 eurot. Töötajalt kinnipeetav kohustuslik kogumispension on 27,94 eurot, töötuskindlustusmakse 22,35 eurot ja tulumaks 191,23 eurot.
01.01.2020. aastal jõustub ainult üks oluline tulumaksuseaduse muudatus – TuMS § 545 „Tulumaks lahkumisel“. Tulumaksuga maksustatakse summa, mis võrdub väljaviidava vara turuväärtuse ja bilansilise maksumuse vahega vara Eestist väljaviimise hetkel, kui residendist äriühing viib vara teises Euroopa Liidu liikmesriigis või kolmandas riigis asuvasse püsivasse tegevuskohta. Tulumaksu ei ole vaja tasuda väärtpaberite rahastamisega seotud vara väljaviimisel, tagatiseks antud vara eest või juhul, kui vara viiakse välja usaldusnormatiivide kapitalinõuete täitmiseks või likviidsuse juhtimiseks sel juhul, kui vara paigutatakse 12 kuu jooksul tagasi Eestisse. Tulumaksu tasumist võib teatud tingimustel ajatada, tasudes seda kuni viie aasta jooksul.