Palgatõus aastal 2023 on ka sinu enda teha

Üha suureneva elukalliduse oludes on paratamatu, et aeg-ajalt peavad ka palgad tõusma. Kui oled aastaid sama töö ja palgataseme peal olnud, on viimane aeg midagi ette võtta. See võib kõlada klišeena ja tunduda võimatuna, kuid alati saab midagi ära teha. Me oleme oma harjumuste ohvrid ja mugavustsoonist välja tulemine nõuab parajat pingutust. Ent kui saad esimesed sammud astutud, on edasine juba kergem – sama kehtib ka palgatõusu saamisel.

Kui arvad, et senise korra muutmine käib sulle üle jõu, on ka selle jaoks lahendused olemas. Oled ehk veebis märganud eduõpetajate, motivatsioonikoolitajate või coaching-teenuse pakkujate loodud sisu? Kuigi sellised koolitused võivad esialgu tunduda vaid õhu müümisena, võib neist siiski abi olla. Kui sa tunned, et tahaksid oma elus järgmise lehekülje pöörata, kuid ei suuda end kokku võtta, siis miks mitte eelmainitutele võimalus anda?

Sageli pakutakse lisaks tasulistele teenustele ka tasuta seminare. Kuna neid korraldatakse ka interneti vahendusel, ei pea sa selleks isegi kodust lahkuma. Seega – kui sa ei suuda end muudatuste elluviimiseks ise kokku võtta, siis otsi keegi, kellega sel teemal rääkida. Kui ise selle nimel vaeva ei näe, siis vaevalt et palgatõus (või parem töökoht) ka ise sinuni jõuab.

Palgatõus aastal 2022 ja inflatsioon

Isegi juhul, kui sinu palk on hiljuti mõnevõrra tõusnud, ei pruugi sellest inflatsiooni mõjude nullimiseks piisata. Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2022. aastal koguni 19,4%. Seejuures olid hinnatõusu peamised mõjutajad eluasemega seotud kulud (sh küte), transpordikulud (sh mootorikütuse hind) ja loomulikult toiduainete kallinemine. Neid keskmisi numbreid arvestades pidanuks palk tõusma ligi viiendiku võrra, et hinnatõus tasa teha.

Statistikaameti andmetel oli 2022. aasta kolmandas kvartalis Eesti keskmine brutokuupalk 1679 eurot. Võrreldes 2021. aasta septembriga oli keskmine palk tõusnud 8,1% võrra. Globaalsemat pilti vaadates on rõõmustav, et tegemist on tugevalt üle Euroopa Liidu keskmise näitajaga – Eesti oli selle numbriga vastavas kvartalis Euroopa Liidu riikidest 9. kohal (EL-i keskmine oli 2,9%). On selge, et väga suurele osale inimestest jäi inflatsiooni tõttu eelneva aastaga võrreldes ikkagi igakuiselt vähem raha kätte, olgugi et nende palk võis olla ligi kümnendiku võrra suurem.

Kõik see on tekitanud olukorra, kus ka paremal järjel inimesed peavad väljaminekutel silma peal hoidma. Sageli kuuleme uudistest, et järjest enam ostetakse soodushinnaga kaupa. See on igati loogiline, kuna hinnatõus on lisaks elanikkonna vaesemale osale mõjutamas ka keskklassi.

Kas palgad tõusevad ka 2023. aastal?

On palju ameteid, mille palgad 2023. aastal kindlasti tõusevad – 2023. aasta riigieelarve on vastu võetud ja tõusevad näiteks õpetajate, kultuuritöötajate ning riigi siseturvalisuse eest vastutavate töötajate palgad (riigieelarve ülevaatega on võimalik tutvuda Riigikogu veebilehel).

Lisaks on selge, et 2023. aastal tõuseb ka alampalk. Valitsus on eelmisel aastal otsuse teinud ja see on sotsiaalministeeriumi kodulehel ka avaldatud – 2023. aastal on töötasu alammääraks 725 eurot ja minimaalseks tunnitasuks 4,30 eurot (ehk alampalk tõuseb 71 euro võrra). Maksu- ja Tolliameti andmetel oli 2022. aastal Eestis veidi enam kui 33 000 töötajat, kelle palk on kuni 724 eurot. Protsentuaalselt mõjutab see palgatõus otseselt 6,8% Eesti täisajaga töötajatest.

Üldise palgatõusu kohta on täpseid ennustusi loomulikult keeruline teha. 2022. aasta lõpus avaldas ajaleht Politico ülevaateartikli, mille kohaselt kasvavad Euroopa Keskpanga hinnangul 2023. aastal euroala riikides palgad 4% või isegi rohkem. Ent ka see uudis ei saa mööda inflatsioonist – olgugi et 2023. aasta inflatsioon tuleb eelnevast aastast tõenäoliselt väiksem, ületab see siiski jätkuvalt palgakasvu protsenti. Seega on reaalpalga muutus jätkuvalt negatiivne.

Mida teha selleks, et inflatsioon palgatõusu ära ei sööks?

Üks võimalus on igakuiselt üle jääv raha investeerida. Võimalusi selleks on palju ja internetist leiab selle kohta väga palju head infot (üks võimalus on avada kogumispensioni III sammas, sest nii võid lisaks saada ka 20% tulumaksusoodustust). Ent investeerimine tuleb enamasti kõne alla siis, kui raha on tõesti üle jäämas.

Kuid mida teha siis, kui isegi pärast palgatõusu on keeruline igakuiselt ots-otsaga kokku tulla? Toome allpool ära paar lihtsamat teemat, mille peale mõelda. Igaüks võib siit leida midagi, mis tema rahalist olukorda parandaks.

• Analüüsi, kuidas sa tarbid elektrit ja vett. Väga suur osa eestlastest kustutab toast lahkudes tuled ega lase hambaid pestes kraaniveel joosta, kuid on veel palju nippe, mida kaaluda. Seda ilma et peaks oluliselt investeerima uutesse ja säästlikumatesse seadmetesse. Näiteks saab kraanidele ja dušivoolikutele paigaldada vee tarbimist piiravad vaheosad. Pannil praadimist lõpetades keera pliidiauk mõni minut varem välja – olemasolevast kuumusest piisab, et toit lõpuni valmistada. Sellised väikesed nipid ei anna küll igakuiselt mitmekümneeurost säästu, kuid aasta peale võib kokku tulla juba arvestatav summa.
• Osta toidukaupa hulgi ja valmista korraga suuremaid koguseid. On selge, et mida suuremas pakendis toode osta, seda soodsam on toote kilohind. Seega on tark mõte osta alati võimalikult suuri pakendeid. Ent mida teha siis, kui tegemist on toiduainega, mis väga pikalt ei säili? Siinkohal tuleb appi toiduainete suurtes kogustes ettevalmistamine ehk batch cooking, mis on praegu väga trendikas. Valmistades mingi osa toiduainetest korraga ette, on võimalik mitmeti säästa – seda nii rahas kui ka ajas (näiteks kasutades kiire tööpäeva õhtul tooraineid, mis on eelnevalt valmis tehtud ja portsjonite kaupa sügavkülma pandud).

Kuidas saavutada palgatõus praegusel töökohal jätkates?

Harva tõusevad palgad sellises tempos, et sa ei oskaks rohkem tahtagi. Sageli töötatakse ühel ja samal ametikohal aastaid ilma et igakuine palk suureneks. Kui töötasu sõltub tehtud tööst (mida rohkem töötad, seda rohkem raha saad), siis on võimalik ise rohkem pingutades ka rohkem teenida – kuigi seda kindlasti millegi muu arvelt (ja see pole ka palgatõus tavapärases mõttes). Ent mida teha siis, kui teed kuust kuusse täpselt sama tööd ja ootad, et sinu palk tõuseks?

Kui oled aastaid ettevõttele truu olnud, sinu oskusi hinnatakse ja sa tahaksid samas ettevõttes jätkata, siis tasub enne tasuvama töökoha otsimist tööandjaga palgast rääkida. Lepi kokku kohtumine ettevõtte juhataja või mõne teise vastava ala eest vastutava isikuga ja arutage seda. Siin kehtib sageli igivana loogika, et küsija suu pihta ei lööda.

Selleks, et sul oleks suurem võimalus palka juurde saada, peaksid end natukene ette valmistama. Allpool on loetletud paar teemat, mille peale eelnevalt mõelda, et palgatõusu saamine reaalsem oleks.

• Kas sa annad endast ettevõtte hüvanguks kõik? Kui oled oma töökohal lisaks kohustuslikele ülesannetele võtnud enda täita ka olulisi lisarolle, on see lisatasu küsimisel väga heaks jutupunktiks. Sageli hinnatakse lisaks „käskude täitmisele“ ka seda, kui töötaja suudab vajalikes kohtades iseseisvalt õigeid otsuseid langetada.
• Kas oled end ka ise arendanud? Üks asi on teha iga päev ära minimaalne tööga seotu, kuid hoopis teine asi on enese pidev arendamine. Kui tunned, et oled oma arengus jõudnud punkti, kus praegune töökoht ja palgatase ei ole sinu jaoks piisav, siis räägi sellest kindlasti oma ülemustega. Usun, et nad ei tahaks loobuda spetsialistist, kes tunneb hästi ettevõtte hingeelu ja tuleb uuendustega kaasa.
• Mida ettevõte kaotaks, kui sa töökohalt lahkuksid? Hinda objektiivselt oma rolli ja tee väike kokkuvõte sellest, mida ettevõte on sinu palkamisest võitnud. Millised on sinu erioskused, mida teistel töötajatel pole (tarkvara tundmine, keeleoskus jne)? Millega sa oled viimasel ajal ettevõtte arengusse panustanud? Kas ettevõte on just tänu sinule mõne suurema tehingu sõlminud? Kõige selle mainimine konkreetselt ja kaalutlevalt tuleb sinu uue palgasoovi puhul kindlasti kasuks.

Kokkuvõtvalt on palga juurde küsimise puhul väga oluline sinu enda motivatsioon. Mida rohkem sa enda ja ettevõtte arengusse panustad (ka ilma otsese käsuta), seda suurem on võimalus, et sind tahetakse iga hinna eest ettevõttes alles hoida. Kui sa aga kõik tööpäevad lihtsalt kuidagimoodi lõpuni vead ja seejuures minimaalselt panustad, ei ole ka juhatajatel motivatsiooni sulle paremat töötasu pakkuda. Kui sul on aga keeruline end praegusel töökohal motiveerida, siis tasub tõesti uuele töökohale mõelda (ja miks mitte võimalusel samas ettevõttes).

Palgatõusu mõju tulumaksutagastusele

Kui sinu palk on viimase aasta jooksul mõnevõrra tõusnud, võib see anda tunda näiteks iga-aastast tuludeklaratsiooni esitades. Võib juhtuda, et töötasu pealt riigilt tagasi saadav summa jääb varasemate aastatega võrreldes üsnagi tagasihoidlikuks. Seega võib palgatõus päris märgatavalt mõjutada seda summat, mida sa oled harjunud kord aastas riigilt enammakstud tulumaksuna tagasi saama.

Alates 2023. aastast on maksuvaba tulu suurus Eestis kuni 654 eurot kuus (v.a vanaduspensioniikka jõudnutele kehtiv 704 eurot kuus). Ent see maksimaalne summa kehtib vaid neile, kes teenivad kuni 14 400 eurot aastas (keskmiselt 1200 eurot kuus). Sealt edasi hakkab summa järk-järgult vähenema ja nende jaoks, kes teenivad aastas 25 200 eurot või rohkem (keskmiselt 2100 euro kuus), on maksuvaba tulu suurus null eurot.

Miks mitte ise ettevõtlusega alustada?

Mitte kõigi jaoks ei sobi alluva rollis töötamine ja paljud oleksid väga head ülemused iseendale. Kui oled mõne töövaldkonna piisavalt selgeks saanud ning saaksid selle teenusena osutamisega ka iseseisvalt hakkama, siis miks mitte rajada oma firma? Esialgu ei pea sul olema palju töötajaid, uhket veebilehte ja vilkuvaid reklaame internetis – ära saab kasutada ka varem kogunenud tutvusi ja teadmisi (kontaktid, kanalid teenuste pakkumiseks jne).

Ettevõtte alustamisega kaasnevad teatud kulud (registreerimise tasu), kuid igakuiseid kulutusi on võimalik väiksena hoida. Eriti siis, kui teed ise ära ka kogu raamatupidamise. Lisaks annab enda ettevõte hea võimaluse oma kulusid enda käe järgi optimeerida. Kindlasti ei sobi ettevõtlus kõigile, kuid kui tunned, et vajad muutust, siis miks mitte proovida – nii saad kogu oma energia panustada iseenda hüvanguks. Siis saad ka juba ise otsustada, millal on palgatõus põhjendatud ja millal mitte.