2023. aastal makstavad toetused abistavad sind mitmel moel

Iga Eesti elanik on mingil ajahetkel toetust saanud. Olgu see riiklik, kohaliku omavalitsuse pakutav või mõne konkreetse tegevusalaga seotud. Pakutavaid toetusi on palju ja toetustega on kaetud terve inimese eluiga. See algab lapse sünniga – lapsevanematele on tagatud nii mõnedki lapse sünni ning kasvatamisega seotud toetused.

Lisaks saab toetusi taotleda seoses ettevõtluse või valitud kutsega (nt pakutakse kultuurivaldkonnas tegutsejatele mitmesuguseid toetusi, soositakse põllumajandust jne). Alati võib kritiseerida summade väiksust, kuid olukord paraneb iga aastaga ja seoses kohe kätte jõudvate valimistega muutub süsteem lähiajal tõenäoliselt jälle (ikka paremuse poole). Toome allpool lühemad ülevaated mõne toetuse kohta – peretoetustest ettevõtte asutamise toetusteni.

Peredele makstavad toetused

Pole riiki ilma selle kodaniketa ja seetõttu käsitleme esimesena just peredega seotud toetusi. Riigi tasandil maksab toetusi sotsiaalkindlustusamet ja mõni neist toetustest äsja ka suurenes. Lisaks igakuistele abirahadele, millest tuleb juttu allpool, makstakse ka ühekordseid toetusi. Lapse sünni puhul maksab riik ühekordset toetust 320 eurot lapse kohta. Kolmikute või rohkemate mitmike korral on sünnitoetus 1000 eurot lapse kohta. Veel on riik olulisele kohale seadnud aja- või asendusteenistuses viibijad, kelle lastele makstakse 900 eurot kuus.

2023. aasta veebruaris makstakse need igakuised toetused esimest korda välja uue seaduse alusel:

• üksikvanema toetuse suuruseks on 80 eurot (varasema vähem kui 20 euro asemel!);
• lapsetoetus pere esimese ja teise lapse kohta on samuti 80 eurot (varasema 60 euro asemel);
• lapsetoetus alates kolmandast lapsest jäi 100 euro peale;
• lasterikka pere toetus, mida makstakse 3–6 lapsega peredele, on 650 eurot;
• lasterikka pere toetus, mida makstakse 7 või enama lapsega peredele, on 850 eurot.

Peredele mõeldud toetused ei ole aga ainult riiklikud. Ka iga kohalik omavalitsus püüab panna kokku võimalikult ahvatleva paketi, et noori elanikke oma linna või valda meelitada. Selles sisalduvad toetused on igas omavalitsuses erinevad ja kuigi selle järgi elukohta enamasti ei valita, aitavad need otsust kindlasti ühele või teisele poole kallutada.

Kuna toetuste suurused erinevad valdades ja linnades palju, toome siinkohal ära vaid loetelu võimalikest toetustest. Peredele pakutakse näiteks sünnitoetust, lapsehoiuteenuse toetust, puudega lapse hooldamisega seotud toetust, lasteaia kohatasu toetust, ranitsatoetust (esimesse klassi minevatele lastele), koolitoetust, ühistranspordi kasutamise toetust (kooli ja tagasi sõitmine), kooli medaliga lõpetanu toetust jne.

Ettevõtetele makstavad toetused

Ettevõtlusega on seotud paljud riskid ja nende maandamiseks on riik töötanud välja toetavad meetmed. Olgu seda siis ettevõtlusega alustamiseks või ettevõttes muudatuste ellu kutsumiseks. Kui oled andnud 1. jaanuaril lubaduse, et alustad sel aastal ettevõtlusega, siis on sul kindlasti kasu alljärgnevatest toetavatest meetmetest.

• Olenevalt ettevõtte tegevusalast võib alustavale ettevõttele ära kuluda kuni 15 000 euro suurune starditoetus. Kui sinu ettevõtte asutamisest ei ole möödas üle kahe aasta ja sa oled nõus läbima kohustusliku eelnõustamise, siis tasub selle peale mõelda. Toetuse kasutamisele on aga seatud teatud piirangud (nt võib soetada põhivara, teha turundust ja töötada välja rakendustarkvara).
• Ettevõtte arendamise ja laiendamisega seoses tasub pöörata tähelepanu ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse pakutavatele toetustele.
• Kui oled end töötuna registreerinud, saad abi ka Töötukassast. Enda töötuna arvele võtmist saadab küll negatiivsus, kuid sellel on ka head küljed – näiteks kuni 6000 euro suuruse toetuse saamise võimalus (loe täpsemalt Töötukassa veebilehelt).
• Kui sul on aga äriidee, mille elluviimise juures pole mainitud riiklikest toetustest abi, võib olla mõistlik võtta laenu, et see hiljem pärast oma idee edukat teostamist tagasi maksta.
• Lisaks rahalisele toetusele on võimalik saada ka nõustamist, millega tegelevad nt maakondlikud arenduskeskused ja Tallinna ettevõtluskeskus.

Kõigi ettevõtlusega seotud tugimeetmete kohta on võimalik rohkem lugeda portaalist eesti.ee. Kokkuvõtvalt võib öelda, et riigi tasandil on mõeldud nii äsja loodud kui ka juba mõnda aega tegutsenud ettevõtetele, mis vajavad oma arengus järgmisele tasemele jõudmiseks rahalist „lisasüsti“.

Kultuurivaldkonna esindajatele makstavad toetused

Kultuuri tähtsus on ühiskonna seisukohalt ülioluline ja tegemist on väga laia valdkonnaga. Ent see on finantseerimise seisukohalt ka väga vastakaid arvamusi tekitav valdkond. Eestis näib olevat nii, et populaarse kirjanduse ja muusikaga ei ole probleeme. Kui jutuks tulevad aga näiteks kaasaegne kunst ja tants, tavapärastest raamidest väljuv looming või muu sarnane kunst, kerkivad esile ka kriitikanoodid. Sageli ei teadvustata, et kogu kultuurivaldkonna arengu jaoks on tegemist vajalike protsessidega ja tihti jõutakse niimoodi ülemaailmselt tunnustatud tulemusteni. Kuna kultuurivaldkonnas tegutsemine ei too sageli palju sisse, on just selles kontekstis toetustel ülioluline koht.

Arusaadavalt tegeleb suure hulga selliste toetuste maksmisega kultuuriministeerium ja kõige detailsema info leiab alati ministeeriumi kodulehelt. Toome allpool ära mõne noppe:

• toetused rahvusvaheliste sündmuste korraldamiseks ja siinse kultuuri tutvustamiseks maailmas;
• toetused kultuuripärandi ja rahvakultuuri valdkonna arendamisega tegelejatele;
• toetus loomeliitu mittekuuluvatele vabakutselistele loovisikutele;
• toetus Eesis elavatele rahvusvähemustele ning toetus väliseestlaste kultuuriga tegelemiseks ja kontaktide säilitamiseks.

Lisaks ministeeriumile tasub toetuste osas uurida, mida pakuvad erialaga seotud organisatsioonid. Kindlasti on võimalik Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Kirjanike Liidu ja teiste loomeliitude kaudu toetuste kohta täpsemat informatsiooni leida.

Toetused neile, kes on oma panuse ühiskonna hüvanguks juba andnud

Lisaks peredele, noortele ja ettevõtjatele on tarvis toetada ka neid ühiskonnaliikmeid, kes on oma panuse riigi või ühiskonna toimimisse juba andnud. Siin peame silmas eakamaid inimesi, kellel on sageli raske hakkama saada. Seda lisaks riiklikult makstavale pensionile, mis küll sageli suureneb, kuid jääb tihti ikkagi ebapiisavaks (eriti just üksi elavate eakate puhul).

Siia kuuluvad näiteks toetused, mille eesmärk on aidata kõrvalist abi vajavaid eakaid – olgu siis pereliikmete toetamise või oma valdkonna spetsialistide palkamise toetusena. Kui pensionär elab üksi, maksab riik talle kord aastas ka 200 eurot toetust (seda juhul, kui tema igakuine kättesaadav pension jääb alla 720 euro).

Praegustes keerulistes oludes, kus hinnatõusu tunnetab suisa igakuiselt, on ka riik püüdnud vanemate inimeste abistamiseks täiendavaid samme astuda. Selle üheks näiteks oli 2022. aasta lõpus kõigile vanaduspensioni saavatele pensionäridele, puuduva töövõimega inimestele ja lapsetoetuse saajatele 50 euro suuruse ühekordse hindade leevendamise toetuse maksmine.

Lisaks riigile tegelevad abivajajate abistamisega ka kohalikud omavalitsused, makstes näiteks välja toimetulekutoetusi ja erinevaid ühekordseid sotsiaaltoetusi.

Toetused neile, kes soovivad maale elama asuda

Ühe suure väljakutsena on riigi ees aastakümneid seisnud küsimus tühjenevatest maakohtadest. Trend, mis algas juba 1990. aastatel, ei ole siiani muutunud – jätkuvalt liiguvad paljud parema elu otsingul maalt linna. Selle ohjeldamiseks on üritatud aastaid head lahendust leida ja inimesi toetuste abil maale elama meelitada. Tahtmatult sai riik selles osas abi ka hiljutisest koroonaviiruse pandeemiast, mis tõstis kodust töötavate inimeste osakaalu. Kuna paljud asutused suleti ja töötada ning õppida sai just seal, kus parasjagu viibiti, langetasid paljud pered otsuse oma maakoju päriseks elama kolida või endale maale uus eluase soetada.

Ent nüüd, mil elu kulgeb jälle tavalises rütmis, on taas vaja tegeleda sellega, kuidas inimesi maale elama meelitada. Maaeluministeeriumis on käimas maale elama minemise pilootprogramm, mille üheks eesmärgiks on suurendada maapiirkondadesse suunatavaid erasektori investeeringuid. Selleks töötab Maaelu Edendamise Sihtasutus välja finantstooteid, mis aitavad maapiirkondades elamistingimusi parandada.

See pilootprogramm (mis on tegelikult juba olemas olnud programmi jätk) soodustab väiksemates asulates eluaseme soetamiseks laenu saamist. Kuna krediidiasutused peavad paljudes maapiirkondades asuva kinnisvara väärtust tagatisena sageli ebapiisavaks, on inimestel laenu saamisega abi vaja. On arusaadav, et maale kolida soovivad inimesed tahavad ka seal mugavusi nautida. Vähe on neid, kes on valmis endale eluaseme ise ehitama ja aastaid pooleliolevas majas elama.

Koostöös krediidi- ja finantseerimisasutustega on Maaelu Edendamise Sihtasutuse pakutava laenu maksimaalne suurus 100 000 eurot. Kõige populaarsemaks on see osutunud Võru- ja Põlvamaal eluaseme ostmiseks. Programmi edukust lastega perede maale meelitamisel näitab see, et keskmine laenusaaja on olnud 31–35 aasta vanune lapsevanem. Seega, kui sa tahad elada kärarikka linna asemel kesk linnulaulu täis loodust, siis otsi endale sobiv elukoht ja leia võimalusi, et selle soetamiseks toetust saada.

Toetused põllumeestele

Põllumehi peetakse maa soolaks – nad on inimesed, kelle panus valdkonna või piirkonna arengusse on väga suur. Ilma piisavate põllumeesteta kannataks näiteks meie kõigi toidulaud. Ent ka põllumajandus on valdkond, mida ei saa teha ainult õhinapõhiselt (ainult ots-otsaga kokku tulles).

Just sellega tegeleb maaeluministeerium, kus panustatakse oluliselt maaelu ja põllumajanduse toetamisse. 2023. aastaks on riik sisse seadnud hulga toetusi, mille taotlemise kohta saab andmeid Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist. Seaduste alusel on sel aastal saadaval järgmised toetused:

• põllumajandusloomade aretustoetus;
• põllumajandustootja asendamise toetus;
• turuarendustoetus;
• mesilaspere toetus;
• põllumajandus-, maamajandus- ja veterinaariavaldkonna praktikatoetus;
• haridusasutuses mahepõllumajandusliku toidu ja mahepõllumajanduslikke koostisosi sisaldava toidu pakkumise toetus.

Lisaks on maaelu edendajatel võimalik saada abi Euroopa Liidu algatusprogrammist Leader, saada toetusi Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika raames, finantseerida teadus- ja arendustegevust ning saada abi ka teavitus- ja müügitegevuse edendamiseks. Seega on toetuste valik väga lai.

Toetused on mõeldud kõigi jaoks

Nagu eelnevast ülevaatest selgus, on toetusi planeerides mõeldud meile kõigile. Olgu seda siis riiklikul või omavalitsuste tasandil või juba konkreetsema tegevusala tasandil. Kindlasti on igale toetusele seatud ka kindlad tingimused, mille täitmisel toetust makstakse. Ent leidub ka palju universaalseid toetusi – olgu selleks sünnitoetus või ühekordsed toetused kiirelt tõusnud hindade mõju leevendamiseks.

Kui paljud toetused määratakse automaatselt (nt sünnitoetus), ei pea täiendava abi taotlemist mingil juhul pidama nõrkuse märgiks. Teinekord võib olla vaja just sellist lisaergutust, mis sind õigele teele juhiks (või sel teel liikumiseks õige suuna kätte annaks). Selle parimaks näiteks on kindlasti toetused, mis on mõeldud ettevõtlusega alustamiseks või ettevõtte arengule suurema hoo sisse lükkamiseks. On selge, et paljudel selliseid vahendeid kohe võtta ei ole ja selleta jääksid unistused ellu viimata. Ent julgus unistada on ju üks tulevase edu aluseid.