Pidevalt areneval majanduspoliitika ja sotsiaalhoolekande maastikul on miinimumpalga kontseptsioon olnud pöördelise tähtsusega nurgakiviks. Tööjõu õiglase tasustamise kriitilise määrajana ei kujunda miinimumpalk mitte ainult lugematute inimeste elatist, vaid on seotud sissetulekute ebavõrdsuse, tööturgude ja ühiskondliku heaolu laiema dünaamikaga. Antud artiklis räägime miinimumpalga olemusest, selle ajaloolisest arengust, majanduslikest mõjudest ning mõjudest üksikisikutele.
Lühidalt tähistab miinimumpalk ehk palga alammäär töötasu alammäära kuus täistööajaga töötamise korral.
Miinimumpalk on oma olemuselt Vabariigi Valitsuse määrusega paika pandud põhiline tööstandard, mis kehtestab madalaima töötasu, mida tööandja saab oma töötajatele seaduslikult maksta. See kohustuslik töötasu alammäär tagab, et üksikisikud saavad oma töö eest õiglase hüvitise, olenemata sellest, millises valdkonnas või töökohal nad töötavad. Miinimumpalga eesmärk on tagada, et kõik töötajad saavad teenida elatist, mis vastab põhivajadustele, edendades seeläbi teatud finantsstabiilsust. Miinimumpalga kontseptsioon rõhutab pühendumust õiglasele töötasule ja sotsiaalsele heaolule ühiskonnas.
Eestis on 2023. aastaks määratud alampalk 725€ täistööajaga töötades. Miinimumpalk tunnis on seega 4,31 eurot. Alampalka arvestatakse alati brutotasuna. Miinimumpalk 2023. aastal netotasuna on 689,92€ täistööajaga töötades.
Paljud inimesed satuvad segadusse terminitest neto- ja brutopalk. Selgitame need lahti.
Netopalk on see summa, mille saab töötaja reaalselt kätte. Sellest on juba maha arvestatud kõik maksud ning töötaja ise ei pea maksude pärast muretsema.
Brutopalk on aga summa, mille pealt on veel maksud tasumata. Brutopalgast arvestatakse maha II samba kogumispension 2%, töötajja töötuskindlustusmakse 1,6% ja tulumaks 20%. Seaduse kohaselt pannakse töölepingusse kirja alati brutopalk.
Tegelikkuses ei ole maksud, mida arvestatakse maha brutotasust veel tööandja jaoks kõik, mida tuleb tasuda. Tööandja kulu kokku sisaldab endas veel ka sotsiaalmaksu 33% ja tööandja töötuskindlustusmakset 0,8%
Eesti praeguse miinimumpalgasüsteemi juurte mõistmiseks peame rändama ajas mõnevõrra tagasi. 1990. aastate algus tähistas tärkava iseseisvuse perioodi, millega kaasnesid jõupingutused luua turule orienteeritud majandus. Sellel kujunemisperioodil kehtestas Eesti algelise miinimumpalga raamistiku, et tagada töötajatele sissetulekute põhitase. Aastate jooksul on töötasu alammäära tõstetud, peegeldades riigi sotsiaalmajanduslikku edu ja kohanedes muutuvate majandusoludega. Eestis on arenenud miinimumpalga struktuur, mis tasakaalustab nii töötajate kui ka tööandjate vajadusi.
Palga alammäära kokkulepe tehakse läbirääkimiste kaudu. Läbirääkimistel osaleb 2 poolt - Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit. Palga alammäära peab seejärel kinnitama Vabariigi Valitsuse määrusega.
2011. aastast alates on miinimumpalga suurus paika pandud eurodes.
Aasta |
Palk |
2011 |
278,02€ |
2012 |
290€ |
2013 |
320€ |
2014 |
355€ |
2015 |
390€ |
2016 |
430€ |
2017 |
470€ |
2018 |
500€ |
2019 |
540€ |
2020 |
584€ |
2021 |
584€ |
2022 |
654€ |
2023 |
725€ |
Praeguseks on kokku lepitud protsentuaalselt miinimumpalga tõus kuni 2027 aastani. 2024. aastal peaks olema miinimumtöötasu suurus 42,5% keskmisest palgast, 2025. aastal 45% keskmisest palgast, 2026. aastal 47,5% keskmisest palgast ning 2027. aastal juba 50% keskmisest palgast. Täpne alampalga suurus lepitakse kokku igal aastal eraldi ning selle aluseks võetakse Eesti Panga värskeim prognoos.
Kindla alampalga ning selle pideva kohandamise positiivseteks külgedeks on järgmised tegurid:
Tõukejõud majandusele
Miinimumpalga tõstmine tähendab, et töötasu alammäära saavatel töötajatel tekib rohkem raha kulutamiseks, seega majanduses omakorda ringleb rohkem raha.
Rohkem töövõimalusi
Kui miinimumpalgalised töötajad kulutavad rohkem, siis ettevõtted teenivad rohkem ja peavad palgama rohkem töötajaid, et müügikasvuga sammu pidada.
Vähenenud kulud sotsiaalhoolekandes
Miinimumpalgaga elavad töötajad on sageli samad inimesed, kes peavad lootma valitsuse poolt pakutavatele täiendavale toetusele, et nii väikese sissetulekuga ennast ja oma perekonda ülal pidada. Miinimumpalga tõstmine tähendab, et mõned neist inimestest suudaksid end paremini ülal pidada, ilma et nad sõltuks nii tugevalt riigi toetustest, ning lõppkokkuvõttes tähendaks see nende samade vahendite ümberpaigutamist muude vajaduste rahuldamiseks.
Vähenenud vajadus ettevõtetes palgata uusi töötajaid vanade asemele
Kõrgemat miinimumpalka teenivad töötajad tunnevad end oma miinimumpalgaga töökohal mugavamalt ja rahulolevamalt, seega on neil väiksem tõenäosus töölt lahkuda. See tähendab madalamat töölt lahkujate arvu, mis toob kaasa vähem kulutusi uute töötajate palkamiseks ja koolitamiseks.
Inflatsioon
Töötasu alammäära tuleb tõsta, et inflatsioon ei mõjutaks nii suurel määral madalapalgalisi töötajaid.
Alampalga tõstmisel on ka omad miinused:
Koondamine
Kui tööandjal on väike palgafond ja miinimumpalka tõstetakse, siis ei pruugi ta saada enam samale arvule töötajatele kõrgemat hüvitist maksta ning eelarve piires püsimiseks võib olla tarvis teha koondamisi. Ehkki mõned töötajad võivad teenida veidi rohkem raha, jääksid teised sellises olukorras töötuks.
Väiksem tööhõive
Samuti on eelneva punktiga seotud see, et kui ettevõtted peavad oma miinimumpalgaga töötajatele rohkem maksma, ei pruugi nad saada endale lubada samas tempos töötajate palkamist.
Hinnatõus
Tööandjad võivad tõsta oma toodete hindu, et teenida piisavalt sissetulekut, et tulla toime suurenendud tööjõumaksetega. See võib omakorda mõjutada ka teisi tööstusharusid, mille tulemuseks on veidi kõrgem elukallidus.
Maksu- ja Tolliameti andmetel oli 2022 aastal Eestis töötasu alammäära saajaid pea 16 000. Nende töötasu oli palga alammäära kohaselt 654 eurot kuus. Kokku moodustasid nad sellega 3,3% kõigist töötasu saanud töötajatest.
Rohkem on töötasu alammäära saavaid töötajaid väikesemates ettevõtetes ning vähem organisatsioonides, kus on rohkem töötajaid. Eesti eriilmelised piirkonnad lisavad miinimumpalgale ka keerukuse kihte. Erinevad elamiskulud, majanduslikud tingimused ja kohalik dünaamika aitavad kaasa piirkondlikele erinevustele miinimumpalga piisavuse osas. Miinimumpalga saajaid on rohkem maapiirkondades ning vähem suuremates linnades nagu Tallinn ja Tartu.
2022. aasta jaanuari seisuga oli 21 Euroopa Liidu riigil kindlaks määratud töötasu alammäär. Ainsad riigid, kus miinimumpalka ei olnud määratletud, olid Taani, Itaalia, Küpros, Austria, Soome ja Rootsi.
2022. aastal oli Euroopa Liidu riikidest 13 riigis miinimum palk väiksem kui 1000€:
Bulgaaria (332€),
Läti (500€),
Rumeenia (515€),
Ungari (542€),
Horvaatia (624€),
Slovakkia (646€),
Tšehhi (652€),
Eesti (654€),
Poola (655€),
Leedu (730€),
Kreeka (774€),
Malta (792€),
Portugal (823€).
Riigid, kus 2022. aastal oli alampalk suurem kui 1000€ olid järgmised;
Sloveenia (1 074€),
Hispaania (1 126€),
Prantsusmaa (1 603€),
Saksamaa (1 621€),
Belgia (1 658€),
Holland (1 725€),
Iirimaa (1 775€),
Luksemburg (2 257€).
Euroopa kontekstis võib Eesti miinimumpalk tunduda Lääne kolleegidega võrreldes tagasihoidlik. Nüansirikkam võrdlus näitab aga, et see palk haakub paremini piirkonna hinnataseme ja majandusliku tegelikkusega.
Ostujõu standardi (PPS), mis arvestab hinnaerinevusi, poolest oli 2022. aastal madalaim ostujõud Bulgaarias (604 PPS) ning kõrgeim Luksemburgis (1707 PPS), mis näitab, et väikseim töötasu alammäär oli suurimast pea 3 korda väiksem. Eesti asus sellel skaalal samuti madalamas otsas, olles veidi üle 750 PPS. Skaala madalamas otsas (kõik riigid, kus ostujõud oli vähem kui 1000 PPS) asusid veel Rumeenia, Portugal, Malta, Horvaatia, Kreeka, Ungari, Tšehhi, Slovakkia ja Läti. Skaala kõrgemasse ossa jäid aga lisaks Saksamaa, Holland, Belgia, Prantsusmaa, Iirimaa, Sloveenia, Hispaania, Poola ja Leedu.
Kui töötasu alammäär tõuseb, võib see vallandada ahelreaktsiooni, mis läbib erinevaid sektoreid, sealhulgas kaupade ja teenuste maksumust. Kuna ettevõtted kohanevad kõrgemate tööjõukuludega, võivad nad osa nendest kuludest kanda tarbijatele toodete hindade tõstmise näol, mis võib põhjustada potentsiaalset inflatsioonisurvet. Sellel nähtusel võib olla otsene mõju elukallidusele, kuna igapäevased esmatarbekaubad, nagu toidukaubad, eluase ja transport, võivad muutuda kallimaks.
Vastupidiselt võib kõrgem miinimumpalk tugevdada ka madala sissetulekuga inimeste ostujõudu, leevendades potentsiaalselt mõningaid elukalliduse tõusust tulenevaid väljakutseid.
Selle dünaamika tasakaalustamine on oluline, kuna miinimumpalga kohandamine ja sellest üldisele elukallidusele avalduv mõju on oluline määraja nii töötajatele kui ka majandusele laiemalt.
Eesti pühendumus sotsiaalhoolekandele on tihedalt läbi põimunud miinimumpalgaga. Töötasu alammäär saab olla oluliseks osaks suuremast strateegiast, mille eesmärk oleks vähendada sissetulekute ebavõrdsust ja suurendada kodanike heaolu.
Euroopa Liidu uute miinimumpalka käsitlevate juhiste väljatöötamine tähistab olulist sammu tööstandardite ühtlustamise suunas kõigis liikmesriikides. Selle arengu eesmärk on käsitleda erinevusi miinimumpalga tasemetes erinevates Euroopa Liidu riikides, et tagada töötajatele piiriülene õiglane hüvitis. Uued juhendid rõhutavad Euroopa Liidu pühendumust sotsiaalse ühtekuuluvuse ja majandusliku õigluse suurendamisele, kuna need loovad aluse õiglasematele tasustamistavadele erinevatel tööturgudel. Luues raamistiku miinimumpalga läbirääkimisteks ja kohandusteks, püüab Euroopa Liit saavutada suurema tasakaalu töötajatele korraliku sissetuleku tagamise ja ettevõtete konkurentsieelise säilitamise vahel.
Seos miinimumpalgaliste töökohtade ja oskuste arendamise vahel näitab potentsiaalse kasvu ja ülespoole liikuvuse trendi. Need madalama palgatasemega ametikohad on sageli esimene aste laiemate oskuste omandamise ja karjääri edendamise suunas. Kuigi miinimumpalgaliste töötajate ülesandeid peetakse sageli ajutiseks või hüppelauaks, võivad need pakkuda töötajatele suurepäraseid võimalusi oluliste oskuste, nagu suhtlemisoskuste ja ajajuhtimise, lihvimiseks – need on ülekantavad kõrgema kvalifikatsiooniga ametikohtadele. Mõistes, mil määral pakuvad miinimumpalgaga töökohad oskuste arendamise võimalusi ja kuidas need toovad kaasa käegakatsutava karjäärikasvu, saame näiliselt tagasihoidliku algusega lahti harutada suure potentsiaali värskelt tööturule astunud inimeste jaoks.
Miks on miinimumpalk oluline?
Miinimumpalk on tähtis selleks, et pakkuda töötajatele turvavõrku, ära hoida ärakasutamist ja tagada, et töötajad teeniksid õiglast sissetulekut, mis võimaldab neil oma põhivajadusi rahuldada.
Kuidas määratakse miinimumpalk?
Eestis lepitakse kokku palga alammäära suurus Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Ametiühingute Keskliidu vahelistel läbirääkimistel ning seejärel peab palga alammäära kinnitama Vabariigi Valitsuse määrusega. Seda võivad mõjutada majanduslikud tegurid, elukallidus ja sotsiaalsed kaalutlused.
Kas igas tööstusharus on miinimumpalk sama suur?
Miinimumpalga suurus seatakse kõikidele tööstusharudele samamoodi. Eraldi miinimumpalkasid ei ole, vaid on ainult üks kindel määr. Teatud tööstusharudes makstakse rohkem palka, aga see ei ole seotud miinimumpalgaga.
Millal tõuseb miinimumpalk?
Palga alammäärad seatakse paika tavaliselt aastapõhiselt, seega igal aastal võib olla erinev miinimumpalga suurus.
Miks on vaja miinimumpalka tõsta?
Miinimumpalga kohandamine võimaldab sellel sammu pidada inflatsiooni ja muutuvate majandustingimustega, tagades selle reaalväärtuse säilimise aja jooksul.
Kuidas mõjutab miinimumpalk ettevõtteid?
Miinimumpalga tõstmine võib mõjutada ettevõtteid, suurendades tööjõukulusid, mis võib viia hindade, töötajate arvu või äritegevuse kohandamiseni.
Kas tööandjad saavad maksta alampalgast vähem?
Tööandjad on kohustatud maksma vähemalt miinimumpalka.
Kuidas mõjutab alampalk elukallidust?
Töötasu alammäär võib mõjutada elukallidust, mõjutades kaupade ja teenuste hindu. Tööjõukulude tõustes võivad ettevõtted need kulud tarbijatele edasi kanda.