Tarbijakaitse ABC laenajale

Tarbijakaitse on tarbijaid kaitsev riiklike ja ühiskondlike meetmete süsteem. Tarbija all mõeldakse ka inimest, kes võtab laenu. Laenuvõtmine on ühiskonnas levinud tarbijakäitumine. See võimaldab laenuvõtjal soodsate laenutingimuste korral oma elukvaliteeti parandada või on abiks ootamatute kulutuste katmisel, kui säästudest jääb väheks. Eesti tarbijakaitse pakub soovitusi ka laenuvõtjatele ja järgnevalt esitame ülevaate olulisimatest tarbijakaitse aspektidest laenuvõtmisel.
 

Millega tegeleb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet laenudega seoses?

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tegeleb laenudega seotud probleemidega selles osas, mis puudutab lepingueelset teavet, tarbijakrediidi standardinfo teabelehte, lepingust taganemisõigust, laenulepingu ennetähtaegset ülesütlemist, erinevaid sissenõudmiskulusid jne.
 

Millised on tarbija õigused laenu võtmisel?

Vastavalt Tarbijakaitseametile on tarbijal laenu võtmisel järgmised õigused:

• taotleda laenu, mis vastab finantsteenustele kohandatavatele nõuetele;
• saada pakutava laenu tingimuste kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks ning õigeaegset teavet laenu tagasimaksmisega seotud riskide kohta;
• saada teavet oma õiguste kohta;
• saada nõu ja abi, kui tema õigusi on rikutud;
• kui seoses laenu võtmisega on laenuandja süül tekkinud kahju, siis nõuda selle varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist.

Millised on tarbija kohustused laenu võtmisel?

Laenupakkujal lasub kohustus laenuvõtja maksevõimet hinnata, teda laenuga kaasnevatest riskidest teavitada jpm, kuid kohustusi on ka laenuvõtjal. Laenuvõtja on kohustatud:

• oma tegelikku ja tuleviku maksevõimet reaalselt hindama, arvestades kõiki igakuiseid sissetulekuid ja väljaminekuid ning olemasolevaid laenukohustusi;
• olema laenupakkujat oma finantsolukorrast teavitades avatud ja aus;
• end tähelepanelikult lepingutingimustega kurssi viima ja kui midagi jääb arusaamatuks, siis laenuandjale täpsustavaid küsimusi esitama;
• makseraskuste tekkimisel võimalikult kiiresti laenuandjat sellest teavitama, et leida tekkinud olukorrale kiire lahendus, kas laenuperioodi pikendamise, paindliku maksegraafiku koostamise, lühiajalise maksepuhkuse võtmise või laenu refinantseerimise kaudu;
• vajadusel konsulteerima ka võlanõustajaga.

Laenuleping on kohustuslik ja kehtib mõlemale lepingupoolele võrdselt. Et võimalikke probleeme oleks lihtsam lahendada, on mõistlik kõik lepingudokumendid, ka lepingu sõlmimisega seonduvad e-kirjad, alles hoida.

Millistele nõuetele peavad vastama finantsteenused?

Tarbijakaitseseaduses on toodud regulatsioonid, mis laienevad ka finantsteenuste osutamisele. Laenuteenus – nagu iga teine teenus – peab vastama teenustele kehtestatud nõuetele ja olema selliste omadustega, mida tarbija tavaliselt õigustatult eeldab. Lisaks sellele peab laenuteenus rakendama vastutustundliku laenamise põhimõtet ega tohi ületada krediidi kulukuse määra ülempiiri. Tarbijaga sõlmitud laenuleping peab vastama Võlaõigusseaduse teises jaos „Tarbijakrediidileping ja sellega seotud lepingud“ toodud arvukatele tingimustele.

Millised on laenuandja kohustused täpsemalt?

Laenuvõtja peab oma maksevõimet hindama, laenuandjat sellest teavitama jpm. Ka laenuandjal on vähemalt sama palju kohustusi. Laenuandja peamised kohustused on toodud järgmiselt.

• Laenuandja peab laenuteenuse pakkumisel tegema võimaliku ohu vältimiseks endast oleneva, muuhulgas laenuvõtjale intresside osas infot andma ja teda võimalike negatiivsete tagajärgede eest nõuetekohase hoolsusega hoiatama.
• Laenuandja on kohustatud tegema koostööd Finantsinspektsiooni, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga, et vältida pakutavast teenusest tulenevaid ohte. Näiteks Finantsinspektsiooni veebisaidil on nii aktiivsete kui ka tegevuse lõpetanud krediidiasutuste, krediidiandjate ja krediidivahendajate register, mida on mõistlik enne laenuvõtmist kontrollida.
• Laenuandja on kohustatud enne laenulepingu sõlmimist esitama laenajale Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe (tutvu näidisega). Teabelehe esitamise kohustus on nii pankadel ja kiirlaenuandjatel kui ka järelmaksu, krediitkaartide ja teiste laenude pakkujatel.
• Laenuandja peab teenuse pakkumisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet.
• Sama oluline, kui vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine, on ka see, et laenuandja poolt tarbijale antava laenu intress oleks krediidikulukuse määra ülempiiriga kooskõlas.

Rohkem infot finantsteenustele esitatavate nõuete kohta leiab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kodulehelt ja Finantsinspektsiooni tarbijaveebist.

Mis on vastutustundliku laenamise põhimõte?

Vastutustundliku laenamise põhimõte seab laenuandjale kaks peamist kohustust.

1. Laenuandjal on enne laenulepingu sõlmimist kohustus omandada teave tarbija krediidivõimelisuse kohta. Teave tarbija krediidivõimelisuse kohta on laenutaotleja varaline seisund, regulaarne sissetulek, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
2. Laenuandjal on kohustus tarbija krediidivõimelisust ehk laenu tagasimaksmise võimekust hinnata. Laenuandja peab krediidivõimelisuse hindamisel tuginema kogutud teabele ja hindama seda nõuetekohase hoolsusega. Laenuandja peab tegema vajalikud hindamistoimingud, arvestades tarbijakrediidilepingu tingimustega, tarbija kohta olemasolevate andmetega ja võetava rahalise kohustuse suurusega.

Milline on krediidi kulukuse määra ülempiir?

Krediidi kulukuse määra ülempiir muutub vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud statistikale. Kui krediidikulukuse määr laenulepingus on seaduses lubatust suurem ehk kui see ületab tarbimislaenude keskmist krediidi kulukuse määra üle kolme korra, on laenuleping automaatselt tühine. Eesti Pank avaldab keskmise krediidi kulukuse määra igal aastal 1. detsembril ja 1. juunil oma veebilehel. Selle teema kohta lähemalt saab lugeda meie postitusest „Krediidi kulukuse määr – mis see on?“.
 

Kuidas reguleerib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet laenuvõtmist?

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kodulehel on mitmed soovitused, mille rõhuasetus põhineb laenuvõtja teadlikkusel. Kõigile tarbijakrediidi liikidele, milleks on laenud, liisingud, järelmaksud, krediitkaardid jne, laienevad ühesugused õigusaktid. Tarbijakaitse juhindub laenuvõtmise reguleerimisel nii Eestis kui ka mujal Euroopas kehtivatest vastutustundliku laenamise põhimõtetest. Enne laenu-, järelmaksu-, liisingulepingu sõlmimist või krediitkaardi kasutama hakkamist, pidage meeles järgmist.

• Et sõlmida kõige paremate tingimustega leping, kaaluge erinevate laenuandjate pakkumisi ja võtke enne otsuse langetamist pakkumine paarilt-kolmelt eri firmalt.
• Et saada hea võrreldav ülevaade kõigist olulistest laenutingimustest, küsige eri firmade poolt pakutavate tingimuste võrdlemiseks koos pakkumisega ka tarbijakrediidi teabelehte.
• Et laenulepinguga enne allkirjastamist põhjalikult tutvuda, küsige laenuandjalt lisaks teabelehele ka lepinguprojekti koopia.
• Kui lepingu sõlmimine eeldab ka kindlustust (nt autoliisingu ja kodulaenu puhul), võite kindlustuslepingu sõlmida ka enda valitud kindlustusfirmaga.
• Võite tarbijakrediidilepingust tulenevad kohustused täita ka ennetähtaegselt kas osaliselt või täielikult ilma, et peaksite tasuma krediidi kasutamata jätmise ajale langevat intressi ja muid kulusid.

Kuidas laenuandjat valida?

Parima laenuandja valimisel tuleb silmas pidada järgmisi aspekte.

• Pakkumine. Laenulepingu võiks loomulikult sõlmida laenuandjaga, kes pakub kõige paremate tingimustega laenu. Laenutingimused on intressimäär, krediidi kulukuse määr, tagasimakseperiood, kaasnevad kulud, maksete hilinemisega kaasnevad kulud, hüvitise suurus laenu ennetähtaegsel tagastamisel jms.
• Maine. Lisaks laenutingimustele tuleb arvestada ka laenuandja mainet. Vaadata võiks ka seda, et krediidiettevõttel oleks korrektne koduleht, kus on toodud kontaktandmed ja mille kaudu saab vajadusel lisateavet küsida.
• Sõprade soovitused. Olulisel kohal laenupakkuja valikul on ka sõprade ja tuttavate kogemused ning soovitused.   
• Taustakontroll. Mõnikord võib aga juhtuda, et laenupakkumine tundub küll suurepärane, kuid laenuandja on tundmatu või pole usaldusväärne. Seda riski aitab maandada laenuandjale tehtav taustakontroll.

Kuidas teha laenuandjale taustakontrolli?

Väiksema ja vähem tuntud laenupakkuja korral on head infoallikad Äriregister ja majandusaasta aruanne, mida analüüsides on võimalik taustakontroll läbi viia. Samuti on abiks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti Tarbijavaidluste Komisjoni must nimekiri. Tarbijavaidluste Komisjon lahendab tarbija ja ettevõtja vahelisi vaidlusi. Kui Tarbijavaidluste Komisjon teeb otsuse tarbija kasuks ja ettevõte ei soorita otsusega ettenähtud tegevust, milleks võib olla kahju hüvitamine, lepingu täitmine, lepingust taganemine vms, 30 päeva jooksul, kantakse ettevõte musta nimekirja. Selles nimekirjas olevaid laenupakkujaid tasub vältida, sest laenuandja nimekirjas olemine annab tunnistust sellest, et probleemide tekkimisel ei pruugi olla võimalik neid rahumeelselt lahendada.

Kuidas valida laenu?

Laenu valimisel on oluline leida kõige sobivamate tingimustega laen. Kõik krediidiandjad on kohustatud laenutaotlejale andma standardse tarbijakrediidi teabelehe, mis muudab erinevate ettevõtete poolt pakutavad laenud võrreldavaks. Teabelehel on kirjas kõik rahalised kulutused, mis tuleb laenuvõtjal laenuga seoses tasuda. Teabelehel on kirjas:

• laenusumma suurus;
• laenu aastane intressimäär;
• krediidi kulukuse määr;
• maksegraafiku korral kuumakse suurus;
• võimalikud (laenu mitteõigeaegse tagastamisega tekkivad) viivised;
• muud võlgnevusele lisanduvad tasud (näiteks lepingutasu, leppetrahv jms);
• laenusumma kogumaksumus.

Lisaks sellele tuleks jälgida ka notaritasude ja kindlustuskulude suurust (näiteks autoliisingu ja kodulaenu korral). Samuti on mõistlik arvesse võtta, kas laenu saamiseks on vaja sissemakset ja tagatist ning milline on maksimaalne laenutähtaeg.

Kuidas laene maksustatakse?

Käibemaksuseadus sätestab, et maksuvaba käibega on laenutehingud, tarbijakrediit, hüpoteeklaenud, liisingutehingud ja teised äritehingute finantseerimise tehingud. See tähendab, et laenult ei arvestata käibemaksu.

Kas laenulepingust saab taganeda ja kuidas seda teha?

Tarbijakrediidilepingust võib taganeda põhjust avaldamata 14 päeva jooksul. Elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu korral võib laenulepingust taganeda 7 päeva jooksul. Lepingust taganedes ei ole tarvis seda laenuandjale põhjendada. Soovides taganeda tarbijakrediidilepingust ja sellega majanduslikult seotud müügilepingust 14 päeva jooksul põhjusel, et lepingu alusel üle antud asi on puudusega, tuleb puudusest müüjat teavitada. Laenuandja ega müüja ei saa klienti taganemisõiguse kasutamisel takistada ja klient ei pea nõustuma eksimuse heastamisega, milleks võib olla laenu eest ostetud kauba parandamine, asendamine vms.

Mida teha, kui laenuga on tekkinud probleem?

Laenuga kõige sagedamini tekkiv probleem on makseraskustesse sattumine ja laenu tagasimaksmisega hätta jäämine. Sellisel juhul tuleb teha järgmist.

• Laenuandja teavitamine. Laenuvõtjal tuleb makseraskustesse sattumisel esimesel võimalusel tarbijakrediiti väljastanud panga või laenuandja poole pöörduda ja ettevõtet oma makseraskustest teavitada.
• Lahenduse leidmine. Laenuandja eesmärk on laenuandjaga kokkuleppe ja mõlemale osapoolele sobiva lahenduseni jõuda, milleks võib olla laenuperioodi pikendamine, paindliku maksegraafiku koostamine, lühiajalise maksepuhkuse andmine või laenu refinantseerimine.
• Võlanõustaja poole pöördumine. Kui võlgu jäädud summa on juba „üle pea kasvanud“, laene on mitmeid ja laenuandjatega on keeruline kokkuleppele saada või laenuandjat teavitada lihtsalt ei oska, tuleb pöörduda võlanõustaja poole. Võlanõustaja oskab soovitada, mida probleemi lahendamiseks teha ja vajadusel aitab vormistada dokumente laenuandjaga suhtlemiseks.

Kes on abiks laenuga seotud vaidluste lahendamisel?

Makseraskuste korral on kõige mõistlikum suhelda otse laenuandjaga, kuid kui laenuandjaga on tekkinud probleem või vaidlus, võib abi olla järgmistest riiklikest asutustest.

• Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tegeleb lepingueelse teabe, tarbijakrediidi standardinfo teabelehe, laenulepingust taganemisõiguse, lepingu ennetähtaegse ülesütlemise, sissenõudmiskulude jms puudutavate probleemidega. Tarbijakaitseametisse võib pöörduda infopäringuga selgituste saamiseks või kaebusega laenuandja suhtes.
• Finantsinspektsioon. Tarbijakrediidi ehk laenuga seotud probleemide korral on kõigil õigus pöörduda sõltumatu nõu ja selgituste saamiseks ka Finantsinspektsiooni poole. Finantsinspektsioonil võib kaebuse alusel laenuandjale täiendavate selgituste saamiseks järelepärimise esitada ja kontrollida, kas krediidiasutuse tegevus vastab Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele.

Kui kontaktid laenuandjaga pole tulemusi andnud, võib vaidluse lahendamiseks kohtusse pöörduda.