Kaks eestlaste jaoks kõige olulisemat tähtpäeva on jaanipäev ja jõulud, mis jaotavad aasta kenasti kaheks võrdseks osaks. Kombestiku poolest erinevad need kaks püha nagu öö ja päev, kuid naljaga pooleks võib öelda, et leiab ka sarnasusi: viimasel ajal sageli muutuv ilm on teinekord detsembris sama soe kui juunis – või pigem juunis sama külm kui detsembris. Ent kalendris on siis punased päevad ja seega on iga kuue kuu tagant enamikul meist põhjust kas pere või sõpradega kokku saada, aeg maha võtta ja mitu päeva lõõgastuda. Loomulikult võib seda teha ka muul ajal, kuid jaanipäeva aegu on suuremal osal eestlastest vabad päevad ja kokkusaamiseks on lihtsam aega leida.
Selles postituses anname sulle omalt poolt mõne idee selleks, kuidas muidu rutiiniks muutuda võiv jaanipäev vähemalt 2024. aastal kasvõi korraks teistesse rööbastesse lükata. Laias laastus võib vist öelda, et jaanipühade ajal jagunevad eestlased kaheks suuremaks rühmaks: ühed, kellel on aastatepikkune (teinekord lausa aastakümnetepikkune) komme alati ühes kohas samade inimestega kokku saada. Teised hakkavad enne iga jaanipäeva oma plaanidele uuesti mõtlema ja veedavad sageli vabad päevad varasemast erinevas kohas.
Võiks arvata, et just viimased vajavad aeg-ajalt näpunäiteid selleks, et midagi uut välja mõelda. Kuid kindlasti ei teeks paha seegi, kui aastaid samas seltskonnas pühi veetvad inimesed päevadesse veidi värskendust tooksid. Lugedes läbi meie postituse, leiad siit ehk mõned ideed, mida juba sel korral järele proovida.
Kui esitada laiale ringile küsimus „Mida teha jaanipäeval?“, siis kindlasti kumavad suuremast osast vastustest läbi traditsioonilised jaanipäeva kombed alates üle lõkke hüppamisest kuni sõnajalaõite otsimiseni. Selles pole absoluutselt midagi halba, kui jaanipäeval traditsioonidest kinni pidada. Keda meist jätaks külmaks (ka sõna otseses mõttes) lõõgastav saunaõhtu koos grillimise, heade jookide-söökide, parimate sugulaste või sõpradega ning võimalusel ka värskendava suplusega (ent seda viimast ikka ja alati kaine peaga, eks!)?
Kui lisada juurde vahvad jaanipäeva tegevused (hea ilma korral kindlasti õuemängud) ja laul ning tants, siis saabki ehk kokku eestlaste jaoks ühe klassikaliselt ideaalse jaaniõhtu. Ent miks peaks üks jaaniaeg piirduma õhtuse üritusega? Ka järgmisel hommikul on väga tore üheskoos veel midagi ette võtta ja vaba aega nautida.
Ent äkki teha sel korral hoopis nii, et jaanipäev aastal 2024 oleks hoopis teistsugune ja jääks alatiseks meelde? See loomulikult ei välista mitte ühtegi eelnevalt loetletud tegevustest, kuid alati on ju ruumi millegi uuega katsetamiseks. Kuigi paljusid eestlasi, eriti vanema põlvkonna inimesi, ei pruugi sellised uuendused vaimustada, leiab ehk mõne väikese sobiva „värskenduse“ igaüks. Mõned head ideed selleks leiad järgnevast peatükist.
Kui sinu pere ei suuda milleski sellises kokku leppida, siis miks mitte võtta sel aastal kavasse hoopis kahe eri jaanitule külastamine? Kuna Eestis ei tähistata jaanipäeva ainult ühel päeval, vaid päris paljud üritused toimuvad päev või paar varem, ei ole see väga raske. Lisaks tavapärastele klassikalise jaanimuusika, -toidu ja -lõkkega üritustele korraldatakse aasta-aastalt järjest rohkem teistmoodi jaanitulesid. Lisaks on nii mõnigi muuseum, teemapark või teine sarnane koht ka 23. juunil mõne tunni avatud. Nii saate jaanipäeva vähemalt veidi teisiti alustada – ja sinna otsa sobib klassikaline jaaniüritus nagu kirss tordile.
Keeruline on muidugi kõigile sobivaid lahendusi välja pakkuda, kuid toome siinkohal mõned ideed siiski ära.
Väga päevakajaline on igas kontekstis keskenduda ka keskkonnasõbralikkusele, jätkusuutlikkusele ja teistele positiivsetele teemadele. Ent kas on võimalik ka jaaniõhtul enda ökoloogilist jalajälge vähendada? Mõistagi on. Mõned lihtsamad näpunäited ka pidutsemise ajal keskkonna hüvanguks tegutsemisel on järgmised:
Neist punktidest tuleks eriti läbi mõelda just viimane, sest vastasel juhul võib väga mõnusa peo käigus enda tervisele ja loodusele paraja karuteene teha. Kui soovid selle kohta rohkem teada saada, soovitame lugeda Keskkonnaameti veebis mõni aasta tagasi jaanipäeva paiku avaldatud artiklit „Jäätmete põletamine lõkkes mürgitab tervist ja keskkonda“.
Võite kogu seltskonnaga kokku leppida, et mingist kellaajast alates on nutiseadmete kasutamine keelatud. Aeg-ajalt ekraanide vaatamine ei pruugi ju väga häiriv tunduda, kuid eriti just pimedas võib olla ebameeldiv näha enda ümber vaid helendavaid ekraane. Rohkem näost näkku suhtlemist aitab õhtu ka mõnusamalt mööda saata. See sobib hästi kokku ka „rohelise jaanipäeva“ peatükiga, kuna telefoni välja lülitades tarbid vähem elektrit.
Ferratum on samale teemale oma kodulehe külastajate tähelepanu juhtinud postitusega, mis kannab nime „Elektri säästmine kui tänapäevane mõtteviis“. Kui see teema sulle huvi pakub, siis leiad sealt raha säästmiseks palju väikseid nippe, mis annavad pikapeale juba päris arvestatava säästetud summa.
Ent mis saab jaanipeo jäädvustamisest? Oleme ju kõik harjunud just mobiiliga pilte klõpsutama. Kuid siis olekski meil motivatsiooni enda vanad või lihtsalt jõude seisvad kaamerad välja otsida. Selliselt pildistamine on justkui midagi unustatut ja annab piltidele kindlasti teise hõngu. Eriti veel siis, kui kellelgi on olemas mõni vana fotofilmile pildistav aparaat, sest isegi odavad „seebikarbid“ saavad hea valguse tingimustes vahel suurepäraste klõpsudega hakkama.
Aastast aastasse on jaanipäeva paiku uudised täis kaadreid kilomeetritepikkustest järjekordadest sadamates. Nii nagu inimesed üllatuvad igal aastal esimese lume tulles, näib see alati juhtuvat ka jaanipäeva paiku. Kuid kas need kaks saart on siis tõesti kõige paremad kohad, kus jaaniõhtu veeta?
Saarte juures on kindlasti midagi romantilist ja praamisõitu võib pidada ka sõiduks argipäevast eemale. Aga äkki sättida oma plaanid nii, et tutvuda meie saartega mõnel teisel ajal? Sest neil on pakkuda palju enamat kui lihtsalt üks pidu jaanipäeva aegu. Üle Eesti toimub sadu ja sadu vahvaid üritusi ning kindlasti oled teretulnud ka enda jaoks hoopis tavapäratus kohas. Miks mitte vaadata selle pilguga ringi sellises Eesti sopis, kuhu sa tavapäraselt üldse ei satu?
Või mis veelgi erilisem – miks mitte sõita mõnda naaberriiki ja vaadata, millised on sealsed jaanipäeva kombed? Jaanipäeva tähistatakse nii Lätis, Soomes kui ka Rootsis. Kuna selle tähistamise päev ei pruugi kokku langeda meie jaoks harjumuspärase ajaga, tasub see vastava riigi veebilehtedelt üle vaadata. Ent tavapärasest erinev ja uusi kogemusi pakkuv elamus on tagatud.
Reisile minnes ei tohi unustada reisikindlustuse tegemist. Seda isegi siis, kui põikad näiteks vaid päevaks-paariks üle piiri Lätti. Kunagi ei tea, mis juhtuda võib, ning võib juhtuda midagi sellist, mida sina ise ei põhjustanud. Oleme varem oma blogis reisikindlustuse teemat käsitlenud ja artiklist „Milline reisikindlustus valida?“ saad lugeda reisiks tehtavate ettevalmistuste, ravikindlustuskaardi ja reisikindlustuse tüüpide ning valikute kohta.
Selleks, et leiaksid mitmele jaanipäevaga seotud küsimusele vastuse ühest kohast, koostasime neljast punktist koosneva korduma kippuvate küsimuste rubriigi. Ehk leiad juba siit oma küsimustele vastused.
Kõlab küll klišeena, et tervis on meie kalleim vara, kuid väga meeleolukatel üritustel ei tohiks seda unustada. Jälgi peohoos nii ennast kui ka teisi ja õnnetused jäävad tulemata. Õnneks on kõik see ära hoitav, kui sellele õigel ajal tähelepanu pöörata. Üheskoos saame jaanipäeva üritused kõigi jaoks palju ohutumaks muuta. Soovime kõigile turvalist, üllatusi täis ja aastateks meelde jäävat jaaniaega!